Tavalised
tantrilised juurvanded
Nagu bodhisattva vannetegi puhul, on ka
tantrilistel vannetel kaks klassi: juurvanded
ja teisesed vanded, mida lubatakse hoida
kuni virgumise saavutamiseni ning mis kanduvad
meie meelevoolus edasi tulevastesse eludesse.
Gelugi, Sakja ja Kagjü traditsioonid
annavad neid vandeid iga pühitsusega.
Enamus bodhisattva vannete detaile laienevad
ka tantrilistele vannetele.
Tantrilised juurvanded hoiavad 14 väärkäitumisest,
mille korda saatmisel järgneks ümbersünd
mõnesse armetusse sündi. Juurvande
rikkumist ja sellele kindlasti järgnevat
armetut sündi nimetatakse juureliseks
allakäiguks. Need vanded on vajalikud,
sest ilma nendeta ei saavuta tantrilistes
harjutustes tulemusi ega realisatsiooni.
Kõik järgnevad vanded, välja
arvatud bodhicittast loobumine, nõuavad
nelja seostatud faktori (faktorid, mis vande
rikkumisel garanteerivad karmilise tagajärje)
esinemist, et toimuks juureline allakäik.
Kui neid nelja faktorit ei esine, siis toimub
lihtsalt vannete nõrgenemine, mitte
aga nende minemapühkimine meie meelevoolusest.
Käesolev tekst on koostatud auväärse
Tsongkhapa tantriliste vannete seletuse
järgi, mille täiendamiseks on
kasutatud lisaks 15. sajandi Gelugi meistri
Kaydrub Norzang-Gyatso teost.
Tsongkhapa oli 14. sajandil Gelugi („vooruse
tee“) koolkonna rajajaks.
14
tantrilist juurvande allakäiku on järgmised:
(1) Enda Vajrameistrite
pilkamine või põlgamine.
Vajrameistri all peetakse silmas iga õpetajat,
kellelt oleme saanud pühitsusi, osalisi
või täielikke seletusi Dharma-tekstide
kohta, suulise õpetuse juhiseid vms.
Pilkamise või põlguse all
mõeldakse seda, kui meistrit süüdistatakse,
naeruvääristatakse, teda koheldakse
asutuseta või viisakuseta, öeldes
või mõeldes, et tema antud
juhised olid asjatud. Juureline allakäik
saadetakse korda siis, kui me eelnevalt
oleme õpetajat kõrgelt hinnanud
ja austanud, nüüd aga hülgame
sellise suhtumisviisi, eemaldume õpetajast
ja kohtleme teda upsaka põlgusega.
Selline käitumine on erinev juurvandest,
mida on mainitud Kalachakra Tantras, kus
soovitatakse viisakalt loobuda taolise õpetaja
juhistest ja temaga suhestumisest, keda
me peame endile ebasobivaks, ebapädevaks
või kes käitub kohatul viisil.
(2) Virgunud olendi sõnadest
üleastumine.
Õpetuste all peetakse siinkohal silmas
spetsiifiliselt pratimokša (isikliku
vabanemise vanne), bodhisattva või
tantrilisi vandeid. Juureline allakäik
ei ole see, kui tervest vannete komplektist
eksitakse ühe vastu, vaid lisaks peab
selle juures ilmnema veel kaks tegurit.
Nendeks on: täielik teadlikkus sellest,
et need vanded pärinevad selliselt
olendilt, kes on kõik vaimsed takistused
ületanud ja suhtumine vannetesse pealiskaudselt,
st mõeldes või rääkides,
et nende rikkumine ei too negatiivseid tagajärgi.
Nende juhiste lihtsustamine või rikkumine,
mida mõni virgunud olend on andnud,
kuid mis ei sisaldu neis kolmes vannete
komplektis, või siis mitte aru saades,
et sellised õpetused on meile edastanud
virgunud olend, ei lähe juurelise allakäiguna
arvesse, kuigi põhjustab vaimsel
teel takistusi.
(3) Viha ajendil enda vajra-õdede
või -vendade vigade väljatoomine.
Vajra-õed ja -vennad on need, kes
hoiavad tantrilisi vandeid ja on saanud
nende pühitsuse sama meistri käest.
Pühitsused ei pea olema saadud samaaegselt
ega pea olema ka samas tantra klassis. Vajra-õdedele
või -vendadele nende vigade, puuduste,
üleastumiste vms näkku paiskamine,
olenemata sellest, kas nad on need korda
saatnud või mitte, sellisel viisil,
et nad sellest aru saavad, on juureline
allakäik. Allakäigu sooritamise
juures on motivatsiooniks vaenulikkus või
viha. Teiste puuduste viisakas mainimine,
eesmärgiga neid selle läbi aidata,
ei ole allakäik.
(4) Loobumine tajuvate olendite
armastamisest.
Armastus on soov, et teised olendid oleksid
õnnelikud ja et neil oleks õnnelikkuse
põhjused. Juureline allakäik
on ükskõik millisele olendile
vastupidise soovimine. Õnnelikkuse
põhjused on need, kui mõistetakse
täiuslikult reaalsust ja karmat ehk
põhjuse-tagajärje eksimatust.
Kuigi see ei ole juureline allakäik,
kui me ignoreerime kedagi, keda me oleksime
võimelised aitama, siiski on allakäik
see, kui soovitakse, et see olend ei saavutaks
kunagi õnnelikkust.
(5) Loobumine bodhicittast.
Kunagi ei tohi loobuda püüdlusest
saavutada buddhasus kõigi olendite
hüvanguks, mõeldes, et me ei
ole selleks võimelised. Üks
bodhicittast loobumise mõte üksinda
tühistab bodhisattva ja tantra vanded.
(6) Enda või teiste
tõekspidamiste väljanaermine.
Tõekspidamiste all on mõeldud
Dharmat ja juureliseks allakäiguks
on Dharma hülgamine, väites, et
see ei ole Buddha sõnum. „Teiste“
viitab šravaka, pratyekabuddha suutratele
või Mahajaana sõidukile, samas
kui „enda“ viitab tantrale,
mis kuulub samuti Mahajaanasse.
(7) Salajaste õpetuste
avaldamine neile, kes ei ole selleks valmis.
Näiteks arutamine sadhanate üksikasjade
üle nendega, kel puudub vastav pühitsus.
Juureline allakäik sooritatakse siis,
kui kellelegi, kelle kohta on hästi
teada, et ta ei ole veel selleks valmis
ja kel puudub ka vastav pühitsus, antakse
arusaadavaid juhised iseseisvaks praktiseerimiseks.
Erand on see, kui antakse teatud õpetusi
selleks, et vältida ilmselgeid väärarusaamu
tantra praktikate osas ning ka seda tuleks
teha pigem üldises harivas kontekstis
kui otseste juhistena (kuigi ka selline
käitumine nõrgendab meie enda
tantra praktika efektiivsust). Tantrilise
pühitsuse käigus võib huvitatutele
jagada salajast teavet, seda ei loeta veaks.
(8) Kuhjade (skt. skandha)
teotamine või kuritarvitamine.
Skandhad kujundavad iga hetke meie kogemusest.
Skandhasid on viis: a) füüsiline
vorm (näiteks nägemine, kuulmine
jne); b) tunded (õnnelikkus või
õnnetus); c) eristamisvõime
(suutlikkus erinevatel asjadel vahet teha);
d) teised mentaalsed faktorid (nt armastus
või vihkamine); e) erinevad teadvused
(näiteks visuaalne ja ka mentaalne
teadvus). Lühidalt sisaldub kuhjades
meie keha, meel ja emotsioonid.
Tavaliselt seostatakse skandhasid segadusega
ja neid peetakse seetõttu ebapuhasteks.
Anuttarajooga tantra praktikaga eemaldatakse
reaalsuse tajumise segadus. Segaduse ületamisel
toimub kuhjade täielik muutus, igast
ebapuhtast osast saab täiuslikkus (5
Buddha tarkust, mille kehastused on 5 Dhjaani-Buddha),
mis on skandhade olemise aluseks.
Tantra praktika pühitsus külvab
meisse seemne nende kuhjade transformeerimiseks,
mis saab toimuma läbi erinevate visualisatsiooni-tehnikate.
Juureline allakäik on siinjuures see,
kui enda viit skandhat põlatakse,
kui ei olda veendunud nende muutumisvõimesse
või kui neid viha tõttu kahjustatakse.
Enda keha peaks nägema pigem vahendina,
mille läbi saab teistele ja endale
kasu tuua.
(9) Tühjuse mittetunnistamine
Tühjus tähendab, et nagu inimestel,
nii ei ole ka millelgi muul täiesti
iseseisvat olemasolu. Juureline allakäik
on sooritatud siis, kui tühjuse õpetuses
kaheldakse, seda ei usuta või selle
vastu võideldakse. Ükskõik
millise Mahajaana koolkonna esindaja me
oleme, tuleb tühjuse õpetusse
omada täielikku kindlustunnet.
(10) Pahatahtlike inimeste
vastu armastuse üles näitamine.
Pahatahtlikeks loetakse neid inimesi, kes
põlgavad meie isiklikke õpetajaid
või vaimseid õpetajaid üldiselt,
kes lisaks põlgavad Buddhat, Dharmat
ja Sanghat või kahjustavad neid mingil
viisil. Kuigi selliste inimestele ei tohi
lakata soovimast õnnelikkust ja selle
põhjuseid, on siiski juureline allakäik
see, kui nende vastu ollakse armastav kas
kõnes või tegudes. Teod hõlmavad
ka seda, kui selliste isikute vastu ollakse
sõbralik, ostetakse nende poolt toodetud
kaupu, nende poolt kirjutatud raamatuid
jne. Kui meie motivatsiooniks on puhas armastus
ja kaastunne ning me omame aitamiseks vajalikke
vahendeid, siis tuleks püüda pahatahtlike
inimeste hävitavat tegevust peatada
ja pöörata neid positiivsemale
teele. Kui meil aga ei ole selliseid omadusi
ja vajalikke vahendeid, siis ei ole viga
see, kui neid lihtsalt eiratakse.
(11) Mitte mediteerimine
pidevalt tühjusele
Kui me kord oleme aru saanud tühjuse
vaatest, siis loetakse juureliseks allakäiguks
seda, kui me laseme päeval ja ööl
mööduda (24h), ilma et oleksime
tühjusele mediteerinud. Tavaks on harjutada
kolm korda päevas (ja kolm korda öö
jooksul!) senikaua, kuni vabastatakse ennast
kõikidest takistustest, mis segavad
kõiketeadmist ehk seisundit, kus
jäädakse tühjusest teadlikuks
igal ajahetkel. Enne kõiketeadmist
ei tuleks mingil juhul tühjusele mediteerimist
piirata, mõeldes, et oleme tänaseks
seda juba küllalt sooritanud, sest
nii ei saavutata kunagi soovitud tulemust.
(12) Nende eemalepeletamine,
kelles on usk
Siin viidatakse otseselt sellele, kui laidetakse
tantra praktiseerijaid, kel on enda praktikasse
usk, eeldades muidugi, et praktiseerijal
on olemas pühitus ja et ta on sellise
harjutuse jaoks valmis. Juureline allakäik
sooritatakse siis, kui meie tegevuse tagajärjel
minetab tantrist soovi enda praktikaga jätkata.
Kui aga nähakse, et inimesel oleks
vaja enne praktika juurde asumist läbida
mõni eelaste, siis tuleks seda kindlasti
mainida. Viimast tuleks teha aga harjutaja
huve arvesse võttes, vältides
kahjustavat motivatsiooni, mille läbi
ta end halvaks praktiseerijaks peaks. Nii
toimides võib anda praktiseerimisele
hoopis hoogu juurde.
(13) Ainete, mis seovad
meid tantra praktikaga, mittekasutamine.
Anuttarajooga tantras sisaldub osavõtmine
perioodilisest Tsog Pujade annetustseremooniast.
Seal maitstakse ka pühitsetud liha
ja alkoholi, mis sümboliseerivad skandhasid
ja kehalisi elemente. Teadmatusest vabana
võib neid aineid kasutada vaimsel
teel sügavama teadlikkuse saavutamiseks.
Juureline allakäik on see, kui neid
aineid peetakse iiveldamaajavaiks, nendest
loobutakse taimetoitluse või täiskarskluse
ettekäändel. Ka vastupidine, nende
ainete tarbimine suurtes kogustes naudingu
ja ihaga, on juureline allakäik. Kui
annetustseremoonial osaleja on endine alkohoolik
ja on oht, et ta võib väga kergesti
taas sõltuvusse sattuda, siis lubatud
reaalse maitsmise asemel seda toimingut
lihtsalt ette kujutada. Tsog Puja ohverduste
tegemisel kodus võib alkoholi asendada
tee või mahlaga.
(14) Naiste pilkamine.
Anuttarajooga tantra praktika eesmärk
on kultiveerida meele selge valguse aspekti,
mille läbi mõistetakse otseselt
tühjust ja kõrvaldatakse segadus,
mis segab kõiketeadmist, vabanemist
ja täit oskuslikkust teisi aidata.
Anuttarajooga harjutustes suurendavad mehed
tühjuse teadlikkusest tulenevat õndsust
naistele toetudes. Seda läbi naiste
kujustamise Nais-Buddhadena – konsortidena
nii tegelike naistega (karmamudra) kui ka
kujustatava tarkusekaasaga (jnanamudra).
Naised toimivad samamoodi, toetudes praktikas
vastassugupoole sümboolikale. Seega
on juureline allakäik see, kui alavääristatakse,
naeruvääristatakse või
pilgatakse naist sihilikult, naisi üldiselt
või ka Nais-Buddha olemust. Kui naine
on talle suunatud halvast kavatsusest, mis
mõnitab teda või naisi üldiselt,
keele vahendusel aru saanud, siis ongi juureline
allakäik sooritatud. Ka mehi sellisel
viisil pilgata on ebasobiv, aga see ei lähe
arvesse kui juureline allakäik.
Tõlkis Valter Kolberg
Pärnus 2009, tekst pärineb Alex
Berzini saidilt www.berzinarchives.com |
